Xiluva

'Swiluva' (kumbe xiluva), i xirho lexi kumekaka eka ximilana kumbe nsinya. Hi ntolovelo, swiluva swi kumeka emakumu ka rhavi ra nsinya kumbe ximilana. Swi luva swi tirha ku sasekisa swimilana na ku kokela swi tsotswana eka vuluva, swithlela swiva ma sungulo ya mihandzu, na mbewu. Swiluva swi kumeka hi mihlovo yo hambana hambana naswona swi tirha mintirho yo hambana.[1]
Mintirho na matirhisele ya swiluva
[Lulamisa | edit source]Swiluva swi na mintirho yo hambana hambana leyi katsaka, ku xongisa, ku tshugula, swakudya, kuxawurisa swakudya na ku endla mafurha. Swiluva swin'wana swi tshoveriwa naswona swi xavisiwa ku sasekisa ndzhawu. Swimilana swo tala swi veka swiluva leswi thlelaka swi kula swi hundzuka mihandzu, swin'wana swi hundzuka mbewu.[2]
Swiluva swikumeka ngopfu eka vutshila byo endla swifaniso. Minkarhi yin'wana swi kumeka swi tsondziyeriwile naswona swi vekiwe a tindzhawini ta vukhongeri, kumbe a maribweni ya masirha. Swiluva swithlela swi yelanisiwa na rirhandzu, hikwalaho ku na matshalatshala yo byala swimilana leswi vekaka swiluva swo hlwela ku vuna. Eka matsalwa yo tala swiluva swihlamusela ntsako, vuxongi na vutomi.[3][2]
Minkombo
[Lulamisa | edit source]- ↑ Buchmann, Stephen L. (2015), The reason for flowers : their history, culture, biology, and how they change our lives, Internet Archive, New York : Scribner, ISBN 978-1-4767-5552-6
- ↑ 2.0 2.1 Vázquez-Fresno, Rosa; Rosana, Albert Remus R.; Sajed, Tanvir; Onookome-Okome, Tuviere; Wishart, Noah A.; Wishart, David S. (2019-05-22), "Herbs and Spices- Biomarkers of Intake Based on Human Intervention Studies – A Systematic Review", Genes & Nutrition 14 (1): 18
- ↑ Elena, Coyago-Cruz,; Melany, Moya,; Gabriela, Méndez,; Michael, Villacís,; Patricio, Rojas-Silva,; Mireia, Corell,; Paula, Mapelli-Brahm,; M., Vicario, Isabel et al. (2023-01-01), "Exploring Plants with Flowers: From Therapeutic Nutritional Benefits to Innovative Sustainable Uses", Foods (in English) 12 (22)