Steiff

Margarete Steiffi elevandikujuline nõelapadi. Steiffi mänguasjamuuseumis.

Steiff on Saksamaal Giengen an der Brenzis asuva Margarete Steiff GmbH kaubamärk, mille alt toodetakse mänguasju, peamiselt kaisukarusid ja teisi pehmeid lelusid. Ettevõtte asutaja oli Margarete Steiff, kes 1880. aastal rajas pehmete mänguasjade valmistamise firma. 1907. aastal andis ta ettevõtte juhtimise üle oma venna Fritz Steiffi poegadele ning tänapäeval juhib pereettevõtet juba kuues põlvkond.

Ajalugu

Steiffi toodete reklaam 1913. aastast.

Steiffi mänguasjade kaugem ajalugu on peidus vildist alusseelikute ja lastemantlite vahel. Õmblejanna Margarete Steiffil (1847–1909) oli vildist toodete valmistamise ettevõte. Kord leidis Margarete ühest ajakirjast lõike, mille järgi sai elevante valmistada. Selle lõike eeskujul valmistas ta väikese hulga elevante ja kinkis need oma sõpradele 1880. aasta jõuludeks. Elevant oli küll algselt nõelapadjaks mõeldud, kuid muutus kiiresti laste hulgas populaarseks mänguasjaks. Seni oli laste mänguasjade jaoks kasutatud põhiliselt tugevaid materjale, nagu puit, metall ja nukupeade ning nukunõude puhul ka portselan. Väike pehme elevant oli laste jaoks uudne, see oli pehme ja sobis kaissu võtta. 1880. aastal valmisid esimesed kaheksa elevanti, kolm aastat hiljem oli elevante 103 ning aastaks 1886 oli elevante tehtud juba üle 5000.

Kõige esimese Steiffi liikuvate käppade kaisukaru 55 PB kopia Steiffi mänguasjamuuseumis.

Hiljem hakkas Margarete oma töökojas lisaks elevantidele ka kõikvõimalikke muid loomi kujutavaid mänguasju valmistama. Viltesemete töökojast sai viltesemete ja mänguasjade vabrik.1892. aastal välja antud esimeses Steiffi illustreeritud kataloogis on lisaks elevantidele juba sortimendis ka ahve, eesleid, hobuseid, kaameleid, sigu, hiiri, koeri, kasse, küülikuid ja kaelkirjakuid. 1983. aastal kanti firma äriregistrisse ning selleks ajaks oli sortimendis juba 30 erinevat looma.

Kuulus ja märgiline kaisukaru

Margarete Steiffi vennapoja Richard Steiffi idee järgi õmmeldi 1902. aasta lõpul esimese liikuvate käppade ja mohäärkasukaga karu prototüüp, kelle nimetuseks sai lihtsalt kood "55 PB", mis tähendas "55 Zentimeter - Plüsch - beweglich" – karu oli 55 sentimeetrit pikk, plüüsist ja liikuvate käppadega. Richard esitles karu Leipzigi mänguasjamessil 1903. aasta märtsis, kuid edutult, sest terve messi aja ei tundnud keegi karu vastu mingit huvi. Vahetult enne messi lõppu saadi aga esimene tellimus – üks Ameerika vahendaja tellis 3000 mängukaru. Aasta hiljem müüdi Ameerikas juba 12 000 Steiffi mängukaru.

Peale 1903. aastat, mil hakatakse tootma Margarete vennapoja, Richard Steiffi idee järgi sündinud uudse välimusega kaisukarusid, kasvas Steiffide pereäri aina suuremaks. Aastaks1907 kasvas tootmismaht 1,7 miljoni mänguloomani ning pea miljon neist toodetud mänguasjadest olid kaiskukarud. Vabrikus töötas 400 inimest, lisaks töötas kodudes õmblejatena veel 1800 naist.

Plüüsmänguasjade valmistamine Giengenis, Steiffi vabrikus. Foto Saksa Riigiarhiivist.

Nööp kõrvas

Steiffi firma logo kujundati kõige esimese elevandi järgi, mis Margarete Steiffi töökojas sündis. Et teiste mänguasjatootjate asjadest eristuda ning et teised ei saaks nende asju kopeerida, töötas Margarete vennapoeg Franz Steiff 1904. aastal Steiffis toodetud mänguloomade kaitsmiseks välja kuulsa "nööp kõrvas" ehk "Knopf im Ohr" kaubamärgi kujunduse. Kaitstud kaubamärk Steiff, olgugi logo läbi aastate korduvalt muutunud, on kasutusel tänaseni. Algselt oli mänguasjade kõrva külge kinnitatud metallist märgi peal elevant, kuid aastate jooksul asendus see kirjaga "Steiff".

Pärast Euroopa Liidu Kohtu 16. jaanuaril 2014 tehtud otsust ei saa tootja Steiff enam taotleda üleeuroopalist kaitset kaubamärgile “Knopf im Ohr” (asjanumbrid T-433/12 ja T-434/12). Seoses otsusega on nüüd seda nimetust võimalik ka teistel tootjatel kasutada. Kohus põhjendas oma otsust sellega, et antud kaubamärgil puudus eristusvõime, kuna nööbid ja väikesed sildid olid pehmete mänguasjade "tavalised kujunduselemendid".

Tänapäeval kannavad Steiffi loomad kolme erinevat märgistust, mille juurde kuulub ka kaubamärginööp:

• Nööp koos kollase sildiga – limiteerimata kogusega tavatootmisest tulevad Steiffi karud ja mänguloomad.
• Nööp koos valge sildiga, millel punane kiri – limiteeritud kogusega uued Steiffi karud ja mänguloomad.
• Nööp koos valge sildiga, millel must kiri – tänapäevased täpsed koopiad karudest ja mänguloomadest, mis on leitud Steiffi arhiividest. Sellised esemed on mõeldud kollektsionääridele ning kannavad endaga kaasas silti, et nad pole mõeldud mänguasjadeks.

Mänguasjade tootmine

Steiffi toodanguks on tänapäeval peamiselt pehmed mänguasjad, kuni 1970. aastate lõpuni kuulusid aga sortimenti ka puidust lelud. Toodeti näiteks erinevaid kuubikuid ja nuputamismänge, rongikomplekte, järelveetavaid ratastel puitmänguasju jms.

Esimesed puidust mänguasjad valmistati Steiffis juba 1910. aastal ning need olid mõeldud vildist nukkude juurde lisanditeks. Suuremas mahus hakati Steiffis puidust mänguasju tootma 1919. aastal.

Aastatel 1953.–1980. tootis Steiff kvaliteetseid puidust ja plekist mudelautosid ja mänguautosid, autod valmistati mõõtkavas 1:20.

Galerii

• 
  Steiffi puidust mänguasi jänes ja kuubikud. Valmistamisperiood 1915–1940. Rotterdami muuseumi kogudest.
• 
  Puidust Steiffi mänguasjad. Pildil olevaid lihtsaid puidust kuubikuid märgisega "805" valmistati alates 1934. aastast.[1]
• 
  Vildist mänguasjad Steiffilt. Müncheni mänguasjamuuseumi kogudest.
• 
  Steiffi mängukarud Müncheni mänguasjamuuseumi kogudest.
• 
  Onu Zeppelin Zürichi mänguasjamuuseumi kogust.
• 
  Tirooli rõivais poissnukk, toodeti aastail1915 –1925. Rotterdami muuseumi kogudest.
• 
  Steiffi firmas valmistatud nukkude kooli komplekt. Soltau mängumuuseumi kogudest.

Vaata ka

• Kaisukaru
• Margarete Steiff
• Steiffi muuseum