Artemise programm
.svg?lang=et)
Artemise programm on NASA mehitatud kosmoselendude programm, mille eesmärkideks on saavutada püsiv inimeste kohalolek Kuul ja selle orbiidil ning mehitatud missioon Marsile.
Programmis osalevad ka Euroopa Kosmoseagentuur (ESA), JAXA ja Kanada Kosmoseagentuur (CSA). Programmi eesmärkide täitmiseks kavatsetakse ehitada ja kasutada kanderaketti Space Launch System, kosmoselaeva Orion ning kosmosejaama Lunar Gateway. Kosmosejaama varustamisel plaanitakse kasutada ka erafirmade kosmoselaevu.
President Donald Trump allkirjastas 11. detsembril 2017 määruse, mille kohaselt naasevad inimesed esimest korda pärast 1972. aastat Kuule.[1] Programmi esimene missioon, Artemis 1 startis 11. novembril 2022 ja naasis Maale sama aasta 11. detsembril. Esimene mehitatud lend, Artemis 2 toimub 2026 ja programmi esimene mehitatud maandumine Kuule on planeeritud 2027. aastaks.[2]
Programm on nimetatud vanakreeka jahi-, looduse- ja kuujumalanna Artemise järgi, kelle kaksikvend on Apollon.[3]
Missioonid
[muuda | muuda lähteteksti]| Mission | Embleem | Stardi aeg | Meeskond | Kanderakett | Maandur | Kestus | Eesmärk |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Artemis 1 |  |
16. november 2022 | — | SLS Block 1 | — | 25 päeva | Mehitamata lend Kuu orbiidile ja tagasi |
| Artemis 2 |  |
Aprill 2026 |  Gregory Wiseman Victor Glover Christina Koch Jeremy Hansen
|
SLS Block 1 | — | ≈10 päeva | mehitatud missioon Kuu orbiidile |
| Artemis 3 | — | 2027 | — | SLS Block 1 | Starship HLS Option A | ≈30 päeva | Mehitatud maandumine Kuul |
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Trump taaselustab lennud Kuule". Postimees. Vaadatud 16. mai 2019.
- ↑ "Artemis III: NASA's First Human Mission to the Lunar South Pole". NASA. Vaadatud 3. aprillil 2025.
- ↑ "NASA Names New Moon Landing Program Artemis After Apollo's Sister". NASA. Vaadatud 16. mai 2019.