Liiv-pirnipuu

Liiv-Pirnipuu kasvab kuni 15 meetri kõrguseks. Tavaliselt on tema kõrgus istandikes kuni kuus meetrit. Lehed on ovaalsed, piklikud, hambuliste servadega ja kuni 12 cm pikad. Väiksed valged õied ilmuvad vahetult enne või tärkavate lehtedega. Liiv-pirnipuu viljaks nimetatakse liivpirniks. Viljad on ümarad, õunakujulised. Vilja läbimõõt on kuni 3 cm. Vilja värvus on sõltuvalt sordist erinev, varieerudes helepruunist kollaseni. Põhjapoolkeral õitseb aprillis.

Liik on pärismaine Aasias. Seda kultiveeritakse Hiinas, Indias, Jaapanis, Austraalias, Uus-Meremaal, USA-s jm.

Temast on aretatud mitu sorti. Teisendi Pyrus pyrifolia var.Culta vilja nimetatakse pirnõunaks ehk nashiks.

Vilju kasutatakse mahla või keediste tegemiseks. Koreas lisatakse seda punšile. Hiinas peetakse seda pühaks puuks.

Liigid

Eestis on pärismaine üks liik mets - pirnipuu [pyrus pyraster]- haruldasena Lääne-Eestis, looduskatse all.

kulduuris kasvatatakse ka paljude sortidega liiki harilik pirnipuu [pyrus communis].

Kasutamine

Pirne süüakse põhiliselt värskelt, harvem kuivatatult ja konservitult. Pirne kasutatakse mitmesuguste toitude , pagaritoodete, veinide , siidri, siirupite, mahlade, kompottide jm valmistamisel,

Väikeses koguses omandab inimese organism pirne suurepäraselt. Pirnid korrastavad seedimist. Dieedttoitdes on sageli tähtsal kohal, eriti deieabeetikute toitumises.

Viited

1. Pirnipuu. Aiasõber
2. https://raamaturott.fandom.com/et/wiki/Liiv-pirnipuu