Mine sisu juurde

OpenHAB

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 14. märts 2018, kell 14:58 kasutajalt Atonissoo (arutelu | kaastöö)

OpenHAB on avatud lähtekoodiga automatiseerimisplatvorm, mis on loodud erinevate seadmete integreerimiseks ühte lahendusse. OpenHAB on kasutatav seadmetes, mis on võimelised jooksutama Java virtuaalmasinat[1]

Arhitektuur

OpenHAB on süsteem, mis koosneb alamsüsteemidest. Seega on OpenHAB-i kasutamise eelduseks, et alamsüsteemid on OpenHAB-ist sõltumatult üles seatud ning konfigureeritud. OpenHAB-i arhitektuuri mõistmiseks tuleb sellele mõelda kui kahest komponendist koosnevale tervikule.

Esimesene osa hõlmab endas süsteemi lisatud seadmeid, nendevahelisi ühendusi ning teisi süsteemi füüsilisi aspekte.

Teine osa OpenHAB-ist keskendub sellele, kuidas informatsioon seadmete ning ühenduste vahel kasutajaliideses esitatud on, kuidas kasutaja poolt seatud reeglid mõjutavad seadmete kujutamist tarkvaras. Lisaks sellele on selle osa ülesanne ka kasutajaliideses läbi viidud tegevustele vastavad muudatused sisse viia ka valitud seadme tarkvaras.[2]

Komponendid

Joonisel 1 on kujutatud täitur (asi), mis konfigureeritud läbi kahe kanali kontrollima lambipirne (kirjed). Kanalid on kirjetega seotud läbi lülide.

Asjad (ingl k. things) on OpenHAB-i kontekstis üksused, mida saab süsteemile lisada. Need võivad olla füüsilised seadmed, kuid võivad olla ka mingi muu hallatava informatsiooni või funktsionaalsuse allikad. Asjadel võib olla rohkem kui üks funktsioon.

Asjad täidavad oma funktsionaalsust läbi kanalite (ingl k. channels). Asjadel on iga rolli jaoks kanal ning ainult juhul, kui asi on seadistatud vastavat rolli kasutama, on selle rolli kohta käiv kanal aktiivne. Kasutaja ei ole kohustatud kasutama asja kõiki funktsionaalsusi.

Köited (ingl k. bindings) on lisad, mis võimaldavad siduda kirjed (ingl k. items) füüsiliste seadmetega.

Kirjed on rakenduse võimalused, mida on võimalik kasutada kasutajaliideses või automatiseerimises. Igal kirjel on määratud seisund ning neile on võimalik käsklusi anda.

Lülid (ingl k. links) on seotud täpselt ühe kanali ning ühe kirjega. Kui kanal on kirjega seotud, siis on võimalik kasutada vastava kirje võimalusi läbi kanali asjaga suhtlemiseks. Igal kirjel võib olla mitu kanalit ning igal kanalil võib olla mitu kirjet.[3]

Vaata ka

Viited

  1. [• https://www.openhab.org/introduction.html "Sissejuhatus"]. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |URL= väärtust (juhend); nähtamatu tähemärk (rõhttabeldus) parameetris |URL= positsioonil 2 (juhend)
  2. "Arhitektuur".
  3. "Komponendid".