Mine sisu juurde

Symbian

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 9. veebruar 2015, kell 15:49 kasutajalt Kuriuss (arutelu | kaastöö)

Symbian on suletud lähtekoodiga [1] mobiilseadme operatsioonisüsteem, mis on loodud nutitelefonidele. Selle haldamisega tegeleb praegu firma Accenture. Symbian oli populaarne mitme mobiiltelefonifirmade seas, näiteks Nokia, Samsung, Motorola ja Sony Ericsson. Symbian oli maailma kõige populaarsem nutitelefoni operatsioonisüsteem kuni 2010. aasta lõpuni, mil Android tast möödus.[2]

Ajalugu

Symbiani logo kuni 2009. aasta aprillini

Symbian sai alguse operatsioonisüsteemist EPOC, mille lõi firma Psion 1980. aastatel. 1998. aasta juunis sai Psionist firma Symbian Ltd., mis oli Psioni ja telefonifirmade Ericsson, Motorola ja Nokia ühisfirma. [3]

2008. aasta juunis võttis Nokia Symbian Ltd. firma üle ja loodi uus sihtasutus nimega The Symbian Foundation. Selle sihtasutuse eesmärgiks oli pakkuda Symbiani kasutustasuta ja avatud lähtekoodiga. 2010. aasta veebruaris avaldati Symbiani lähtekood ametlikult.[4] Nokiast sai kõige suurem panustaja Symbiani koodi, kuna neil olid olemas ressurssid nii Symbiani operatsioonisüsteemi põhiosa kui ka kasutajaliidese jaoks.

11. veebruaril 2011 teatas Nokia, et nad sõlmisid partnerluslepingu Microsoftiga ja nende uueks peamiseks nutitelefonide operatsioonisüsteemiks sai Windows Phone.[5] Selle tõttu jäi Symbian tagaplaanile ja selle kasutus mobiilsete rakenduste platformina langes järsult.

5. aprillil 2011 lõpetas Nokia Symbiani lähtekoodi avalikustamise. Sama aasta 22. juunil sõlmiti leping firmaga Accenture, et nad võtaksid Symbianipõhise tarkvara arendamise ja tugiteenuste pakkumise üle kuni aastani 2016. Umbes 2800 Nokia töötajat suundus tööle Accenturesse. [6]

Ülevaade

Kasutajaliides

Fail:Symbian-s60-hotmail.jpg
Symbian S60v5 peamenüü

Symbianil on loomisest saadik olnud omad graafilised tööriistad, mis on tuntud kui AVKON (varem Series 60). S60 disainiti kasutamiseks klaviatuurilaadsetel klahvistikel, nagu 15-klahviline telefoni klahvistik või mini-QWERTY klaviatuur. AVKONi põhine tarkvara on mõlematpidi ühilduv kuni Symbian^3 versioonini. Symbian^3 sisaldab ka Qt raamistikku, mis on soovitatav kasutajaliidese tööriist uute rakenduste jaoks. Qt on võimalik paigaldada ka vanemate Symbiani seadmete peale. [7]

Nokia soovitab, et rakenduste arendajad kasutaksid Qt Quick raamistikku koos QML keelega, kuna tegemist on kõrgetasemelise, deklaratiivse kasutajaliidese ja skriptimisraamistikuga, mis töötab nii Symbiani kui ka MeeGo peal. Üha rohkem rakendusi läks üle Qt-s tehtud kasutajaliidese peale ja vana AVKON raamistik hakkas välja surema ja seda ei kaasatud enam uute seadmete peal. Selle tõttu lõppes mõlemapidine ühildus vanade S60 rakendustega.[8]

Brauser

Symbian^3 ja sellest varasemad versioonid sisaldavad WebKit põhist brauserit. Symbian oli esimene mobiilne platvorm, mis WebKiti kasutas. Mõnel vanemal Symbiani mudelil on vaikimisi brauseriks Opera Mobile. Symbian Anna väljastamisega anti välja uus brauser, mis oli kiirem ja parema kasutajaliidesega. [9]

Keeletugi

Symbian pakub laialdast keeletuge, et kolmanda osapoole rakenduste arendajad saaksid oma tooteid lokaliseerida. Symbian Belle, mis on kõige hilisem Symbiani versioon, pakub tuge 48 keelele. [10]

Symbiani kasutajad, kes kasutavad mitteladina tähestikku ja soovivad ladina tähtede kirjutamiseks sisestuskeelt vahetada, on kurtnud keerulise keelevahetuse üle. Probleem tuleneb sellest, et puudub üks nupp, mis lubaks kiiresti kahte keelt omavahel vahetada. Praeguse seisuga peab kasutaja keelevahetuseks minema menüüsse ja sealt nooleklahvidega soovitud keele välja otsima, et ainult ühte tähte kirjutada. Pärast seda tuleb protsessi korrata, et oma algne keel tagasi saada. [11]

Rakenduste arendamine

Qt

Alates 2010. aastast on Symbiani arendustarkvaraks olnud C++, mis kasutab Qt raamistikku. Qt kasutamiseks on olemas Qt Creator ja Carbide arenduskeskkonnad. On olemas ka telefoni simulaator, millega saab Qt rakendusi testida. Simulaatoris ei pea rakenduste jooksutamiseks midagi emuleerima ega teiste platvormide jaoks kompileerima.[12] Rakenduste arendamiseks saab kasutada kas C++ või QML keelt.

Symbian C++

Kuna Symbiani operatsioonisüsteem on kirjutatud C++ keeles, siis on võimalik seda kasutada ka arenduskeelena. Enne Qt arendustarkvara loomist oligi Symbian C++ põhiliseks arenduskeskkonnaks. Symbian C++ on keeruline programmeerimiskeel, kuna seal kasutatakse deskriptoreid, aktiivseid objekte ja puhastus-pinu. Seetõttu on ka üsna lihtsaid programmijuppe raskem implementeerida kui teistes keskkondades. [13]

Symbian C++ programmeerimiseks kasutatakse tavaliselt arenduskeskkonda. Varasemate versioonide jaoks eelistati CodeWarrior arenduskeskkonda. 2006. aastal asendas CodeWarriori tööriistad Carbide.c++, mis on Nokia poolt arendatud Eclipse-põhine arenduskeskkond. Carbide.c++ toetab ka Microsoft Visual Studio 2003 ja 2005 versioone tänu Carbide.vs pluginale. [13]

Muud keeled

Symbiani seadmeid saab programmeerida ka järgnevates keeltes: Python, Java ME, Flash Lite, Ruby, .NET, Web Runtime ja C/C++.

Varem sai Symbiani programmeerimiseks kasutada ka keeli Visual Basic, Visual Basic .NET ja C# – see oli võimalik AppForge Crossfire pärast. Appforge Crossfire oli plugin Microsoft Visual Studiole, aga 13. märtsil 2007 Appforge firma suleti.[13]

Rakenduste väljastamine

Loodud rakendused peavad kuidagi jõudma klientide telefonidesse. Rakendused on pakendatud SIS-failidesse, mille kasutajad saavad kas alla laadida, arvutist otseühenduse teel, bluetoothiga või mälukaardi pealt. On võimalik ka telefonifirmadega partnerlepe sõlmida ja oma tarkvara toodetud telefonidega kaasata. Rakendused peavad olema Symbiani poolt allkirjastatud, et saada ligipääs teatud süsteemikomponentidele. Allkirjastamine on arendajatele tasuta. [14]

Pahavara

Cabir

Symbiani operatsioonisüsteemile on loodud mitmesuguseid viirusi, nendest kõige tuntum on ussviirus Cabir. Arvatakse, et Cabir oli esimene viirus, mis suutis nakatada mobiiltelefone. Selle viirusega nakatunud telefon kuvab ekraanile sõnumi "Caribe" iga kord, kui telefon sisse lülitatakse. See on üsna kahjutu viirus, kuid sellega näidati maailmale, et ka telefonid pole viiruste eest kaitstud. Cabir on võimeline levima teistesse telefonidesse Bluetoothi kaudu. [15]

Muud viirused

  • Drever.A on pahavara, mis üritab peatada Symbiani viirusetõrjeprogrammide Simworks ja Kaspersky käivitumist.
  • Locknut.B on pahavara, mis paistab kui uuendus Sybmian S60 mudelile, kuid peale paigaldamist jooksutab kokku tähtsaid süsteemi komponente. Selle tõttu ei saa telefonil ühtegi rakendust jooksutada.
  • Mabir.A on analoogne Cabiriga, kuid lisatud on multimeedia sõnumite funktsionaalsus.
  • Fontal.A on pahavara, mis põhjustab telefoni taaskäivitamise ebaõnnestuma. Telefon jääb taaskäivitamise tsükklisse lõksu kuni taasformaatimiseni, mis põhjustab ka kõikide andmete kaotamise. [15]

Turuosa ja konkurents

16. novembriks 2006 oli välja lastud 100 miljonit nutitelefoni, mis töötasid Symbiani operatsioonisüsteemiga. [16] Aastaks 2009 oli see arv tõusnud 250 miljonini. [17]

Kui 2006. aastal oli Symbiani käes 73% nutitelefoni turust [18], siis 2011. aasta teiseks kvartaliks oli Symbianil vaid 22,1%. [19]

Nutitelefonide populaarsuse tõus tõi kaasa mitmete uute mobiilsete operatsioonisüsteemide sisenemise turule. Symbianite müük küll kasvas, kuid nende turuosa langes. 2010. aasta veebruaris tehtud turu-uuringu kohaselt oli Symbiani käes 47,2% nutitelefonide turust, RIMi käes oli 20,8%, Applel 15,1%, Microsoftil 8,8% ja Androidil 4,7%. [20]

Aastatel 2009–2010 lõpetasid Motorola, Samsung, LG ja Sony Ericsson Symbiani toetamise ja pöörasid tähelepanu sellistele alternatiivsetele mobiilseadmete operatsioonisüsteemidele nagu Android ja Windows Phone. [21] [22] [23] [24]

2012. aasta teiseks kvartaliks oli Symbiani turuosa langenud kõige madalamale tasemele – vaid 4,4%. [25]

Viited

  1. ↑ ""Suletud Lähtekood"". arstechnica.com (inglise). Vaadatud 05.10.2014.
  2. ↑ ""Android populaarsem kui Symbian"". theguardian.com (inglise). Vaadatud 15.10.2014.
  3. ↑ ""EPOC"". operating-system.org (inglise). Vaadatud 15.10.2014.
  4. ↑ ""Avatud Lähtekood"". infoworld.com (inglise). Vaadatud 05.10.2014.
  5. ↑ ""Nokia ja Microsoft"". conversations.nokia.com (inglise). Vaadatud 06.10.2014.
  6. ↑ ""Symbian Accenture vastutus"". bgr.com (inglise). Vaadatud 06.10.2014.
  7. ↑ ""AVKON"". developer.nokia.com (inglise). Vaadatud 15.10.2014.
  8. ↑ ""Symbiani tulevik"". allaboutsymbian.com (inglise). Vaadatud 06.10.2014.
  9. ↑ ""brauser"". allaboutsymbian.com (inglise). Vaadatud 06.10.2014.
  10. ↑ ""Keeletugi"". converstaions.nokia.com (inglise). Vaadatud 06.10.2014.
  11. ↑ ""Keelte vahetamise kriitika"". mobile-review.com (inglise). Vaadatud 06.10.2014.
  12. ↑ ""Qt simulaator"". blog.qt.digia.com (inglise). Vaadatud 06.10.2014.
  13. ↑ 13,0 13,1 13,2 ""Symbian C++"" (pdf). researchgate.net (inglise). Vaadatud 15.10.2014.
  14. ↑ ""Symbian Allkirjastamine tasuta"". simplysymbian.com (inglise). Vaadatud 06.10.2014.
  15. ↑ 15,0 15,1 ""Cabir ja muud viirused"". securelist.com (inglise). Vaadatud 06.10.2014.
  16. ↑ ""Symbiani populaarus 2006. aastal"". intomobile.com (inglise). Vaadatud 15.10.2014.
  17. ↑ ""Symbiani populaarsus 2009. aastal"". news.softpedia.com (inglise). Vaadatud 15.10.2014.
  18. ↑ ""2006 turg"". gigaom.com (inglise). Vaadatud 15.10.2014.
  19. ↑ ""2011 turg"". gartner.com (inglise). Vaadatud 15.10.2014.
  20. ↑ ""2010 turg"". canalys.com (inglise). Vaadatud 15.10.2014.
  21. ↑ ""Nokia tehing Microsoftiga"". engadget (inglise). Vaadatud 15.10.2014.
  22. ↑ ""Motorola loobub symbianist"". zdnet.com (inglise). Vaadatud 15.10.2014.
  23. ↑ ""Sony loobub Symbianist"". techhive.com (inglise). Vaadatud 15.10.2014.
  24. ↑ ""Samsung loobub Symbianist"". cnet.com (inglise). Vaadatud 15.10.2014.
  25. ↑ ""Symbiani madal turuosa"". money.cnn.com (inglise). Vaadatud 15.10.2014.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Symbian&oldid=4102194"