Python (programmeerimiskeel)

Python
	Fail:Python logo.svg
Faililaiend	.py, .pyw, .pyc, .pyo, .pyd
Paradigma	funktsionaalne, imperatiivne, reflektiivne, objektorienteeritud (klassipõhine)
Väljalaskeaeg	1991
Looja	Guido van Rossum
Arendaja	Python Software Foundation
Viimane väljalase	3.3.0 (29. september 2012); 2.7.3 (9. aprill 2012)
Tüüpimine	dünaamiline, tugev, pardi
Implementatsioonid	CPython, IronPython, Jython, Python for S60, PyPy, Unladen Swallow
Dialektid	Stackless Python, RPython
Mõjutatud keeltest	ABC, ALGOL 68, C, Haskell, Icon, Lisp, Modula-3, Perl, Java
Mõjutanud keeli	Boo, Cobra, D, Dao, Falcon, Groovy, Nimrod, Ruby
OS	mitmeplatvormne
Litsents	Python Software Foundation License
Veebileht	www.python.org

See artikkel räägib programmeerimiskeelest. Müütilise koletise kohta vaata artiklit Python.

Python on üldotstarbeline interpreteeritav programmeerimiskeel, mida algselt arendati skriptimiskeeleks. Python võimaldab mitut programmeerimisstiili, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist. Pythonit peetakse küllalt lihtsaks keeleks ja seda on soovitatud programmeerimise õppimisel esimeseks keeleks. Python sisaldab selliste programmeerimiskeelte nagu C++, Java, Modula-3 ja Scheme tunnuseid.^[3]

Ajalugu

Pythoni töötas 1990-ndate alguses Hollandis Stichting Mathematisch Centrumis välja Guido van Rossum. Python on keele ABC^[4] järglane, mis omakorda on inspireeritud SETL-ist.^[5] 2000. aasta mais lõid Guido van Rossum ja Pythoni arendustiim BeOpen PythonLabs firma, mis sama aasta oktoobris ühines firma Digital Creations tiimiga (nüüd tuntud kui Zope Corporation). 2001. aastal loodi mittetulundusühing Python Software Foundation^[6], mis omab Pythoni autoriõigust, sponsoriks on ka Zope Corporation. Python on oma nime saanud briti naljameeste telesarja "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi.^[7] Dokumentatsiooni koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule. Kõik Pythoni avalikustatud versioonid on avatud lähtekoodiga. Enamik, kuigi mitte kõik, väljalasked ühilduvad ka GPL-litsentsiga. Pythoni interpretaatorit ja teeke levitatakse tasuta.

Tehniline info

Python on dünaamiliste andmetüüpidega keel, seega programmeerijal ei ole tarvis määratleda muutujate tüüpe. See suurendab programmeerija võimalusi, kuid on veaohtlik.

Pythoni koodi interpreteerimine ja optimeerimine võivad olla mõnikord aeglased protsessid. Selle koha pealt sarnaneb Python Javaga, kuna ka Pythoni programmid kompileeritakse enamasti baitkoodiks, kuigi see protsess on Pythoni puhul läbipaistev. Siiski on Pythoni programmid masinkoodi kompileeritud programmidest (C, C++) alati aeglasemad, isegi mitu korda. Samas tänapäeva arvutite kiiruse juures pole seda vahet lihtsamate ülesannete puhul märgata.

Võrdlus teiste keeltega

Pythoni kasutamine erineb teistest keeltest arendamise kiiruse poolest; samas on olemas kõik objektorienteeritud programmeerimise vahendid. Python on hea keel prototüüpimiseks: tihtipeale luuakse mingi arvutiprogrammi esialgne kavand selles keeles ning hiljem realiseeritakse see mõnes kiiremas kõrgkeeles. Vahel kirjutatakse ainult programmi aeglasemad osad C-s või C++-is.

Võtmesõnade loetelu

Järgnevalt on esitatud Pythoni programmikeeles kasutatavad võtmesõnad:^[8]^[9]

and
as
assert
break
class
continue
def
del
elif
else
except
exec (muudetud sisseehitatud funktsiooniks alates Python 3.x versioonidest)
False (alates Python 3.x)
finally
for
from
global
if
import
in
is
lambda
None (alates Python 3.x)
nonlocal (alates Python 3.x)
not
or
pass
print (muudetud sisseehitatud funktsiooniks alates Python 3.x versioonidest)
raise
return
True (alates Python 3.x)
try
while
with
yield

Võtmesõnu ei tohi kasutada muutujate nimedena.

Hello world

Klassikaline Hello world programm Pythonis:

Python 2.x:

print "Hello, world!"

Python 3.x:

print ("Hello, world!")

Viited

↑ http://www.python.org/download/releases/3.3.0/
↑ http://www.python.org/download/releases/2.7.3/
↑ Allen Downey. "How to think like a computer scientist: learning with python", Wellesley, MA: Green Tea Press, 2002. ISBN 0971677506.
↑ Pyhton 2.0 License. (Vaadatud 15.03.2013.)
↑ Python-Dev SETL (was: Lukewarm about range literals). (Vaadatud 15.03.2013.)
↑ Python Software Foundation. (Vaadatud 14.03.2013.)
↑ General Python FAQ - Python v2.7.3 documentation. (Vaadatud 15.03.2013.)
↑ http://docs.python.org/dev/reference/lexical_analysis.html#keywords
↑ http://docs.python.org/reference/lexical_analysis.html#keywords

Välisviited

Neeme Kahusk, Sissejuhatus Pythonisse
Kuutõrvaja wiki, Python
28. oktoober 2010, PHP pakub palju lõbu, aga Python on "pika suhte materjal", forte.delfi.ee
video Pythoni interpretaatorist
An Interview with Guido van Rossum - O'Reilly Media. (Vaadatud 14.03.2013.)
Guido's Personal Home Page. (Vaadatud 14.03.2013.)

Mall:Link FA Mall:Link GA Mall:Link GA

[1] ttp://www.python.org/download/releases/3.3.0/

[2] ttp://www.python.org/download/releases/2.7.3/

[3] Allen Downey. "How to think like a computer scientist: learning with python", Wellesley, MA: Green Tea Press, 2002. ISBN 0971677506.

[4] Pyhton 2.0 License. (Vaadatud 15.03.2013.)

[5] Python-Dev SETL (was: Lukewarm about range literals). (Vaadatud 15.03.2013.)

[6] Python Software Foundation. (Vaadatud 14.03.2013.)

[7] General Python FAQ - Python v2.7.3 documentation. (Vaadatud 15.03.2013.)

[8] ttp://docs.python.org/dev/reference/lexical_analysis.html#keywords

[9] ttp://docs.python.org/reference/lexical_analysis.html#keywords

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]