Mine sisu juurde

Unreal Engine

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 11. jaanuar 2012, kell 17:07 kasutajalt Iifar (arutelu | kaastöö)
Mängumootori logo
Mängumootori logo

Mall:Mootori kaart

Unreal Engine on Epic Games-i poolt loodud mängumootor.

Esimene mäng, mis kasutas seda mootorit oli Unreal, mis ilmus 1998 aastas. Sellest ajast erinevad mängumootori versioonid olid kasutusel rohkem kui saja mängudes, näiteks Deus Ex, Lineage II, Thief: Deadly Shadows, Postal 2, seeriates Brothers in Arms, Splinter Cell, Tom Clancy’s Rainbow Six, kuulsates seeriates Unreal ja Unreal Tournament mängumootori autoritelt Epic Games. Esiteks mootor oli optimiseeritud shooter'ite jaoks, aga täna seda kasutavad paljud teiste žanritega mängud.

Mootor on kirjutatud programmeerimiskeeles C++, ja annab võimaluse luua mänge suurima osale kaasaegsetest operatsioonisüsteemidele ja mänguplatvormidele: Microsoft Windows, Linux, Mac OS ja Mac OS X, konsolitele Xbox, Xbox 360, PlayStation 2, PlayStation Portable, PlayStation 3, Wii, Dreamcast ja Nintendo GameCube. 2009. aasta detsembris demonstreeris Mark Rain mängumootori Unreal Engine 3 kasutamisvõimalusi iPod Touch'i ja iPhone 3GS'i peal[1]. 2010. aasta märtsis demonstreeriti mootori tööd kommunikaatoriga Palm Pre, mis baseerub mobiilse platvormi webOS peal[2].

Versioonid

Unreal Engine 1

Esimese põlvkonna mängumootor integreeris AI, edasiandmise (ingl. k rendering), nähtavuse, failisüsteemi halduse ja võrgu ühte mootorisse. Tuli teha mõningaid kompromisse, et säilitada jõudluse tase tollal olemas oleva riistvaraga. Näiteks otsustati kasutada "inverse kinematics collision detection" asemel "cylindrical collision detection", et säilitada kaadrisagedus (ingl. k frame rate) süsteemidel, mis olid sellele ajale kohased. 3DFX-i kukkumine liidripositsioonilt 3D kiirenduse vallas sundis Epic-u toetama D3D-d ja Open-GL-i. Võrreldes Glide-iga, oli uue API suutlikkus kohutav. Võrgu suutlikkus oli samuti väga kehv, võrreldes suurima konkurendi, Quake 2-ga. Epic kasutas seda mootorit Unreal ja Unreal Tournament-i jaoks. Unreal Tournamenti väljalase oli suur edusamm võrgu suutlikkuses ning D3D & OGL toetuses[3].

Unreal Engine 1 kasutas Glide API-d, mis oli spetsiaalselt arendatud 3DFX GPU-de jaoks ning uuendati OpenGL-i ja Direct3D jaoks. Populaarsuse põhjus oli võrgutehnoloogia, mis edendas mängumootori mastaapsust mitmikmängus. Unreal oli esimene, mis kasutas kliendi-serveri mudelit mängumootori arhitektuuris.

Unreal Engine 2

Teise versiooni aluskood ja edasiandmise mootor oli täielikult uuesti kirjutatud. Lisati tugi GameCube-i ja Xbox-i jaoks. PlayStation 2 konsooli tugi oli lisatud Unreal Engine 1 ajal.

Unreal Engine 2.5 oli uuendus originaalsest Unreal Engine 2, mis lisas kõige tähtsamana 64-bit toe Unreal Tournament 2004-le. Xbox-ile lasti välja spetsiaalne versioon nimega UE2X, mis koosnes optimeeringutest täpselt selle konsooli jaoks. Teiste konsoolide jaoks ei olnud need uuendused saadaval kuni UE3-ni. Heli jaoks oli samuti toetatud EAX 3.0.

24 märtsil, 2011 teatati, et UE2.5 jooksis edukalt Nindendo 3DS-i peal.

Unreal Engine 3

Kolmas põlvkond Unreal Engine loodi DirectX 9/10/11 PC-de, Xboxi ja PlayStation 3 [4] jaoks. Mootori edasiandmine toetab mitmeid arenenuid võtteid, nagu HDRR, dünaamilised varjud ning per-pixel lighting. E3-el 2007, teatas Sony oma koostööst Epic-uga eesmärgiga optimiseerida Unreal Engine 3-e PlayStation 3 riistvara tarbeks, mis mõjutaks mitmeid mänge ja loojaid. Epic Games-i sõnul, üritab nimetu litsentsiaat teisaldada Unreal Engine 3 mootorit Wii peale. Oktoobris 2011, teisaldati (ingl.k ported) mootor läbi Stage 3D([5]) hardware-accelerated API, toetamaks Adobe Flash Player 11([6]) . Mis tähendab, et eksisteerivaid mänge Unreal Engine 3 peal on võimalik teisaldada veebibrauseri põhistesse keskkondadesse.

2011 GDC-l näidati versiooni 3.75, mis tegi sissejuhatuse Direct3D 11 toele ja selle tunnustele, millest üheks oli GPU-powered tessellation.

Unreal Engine 4

Epic Games-i asepresident Mark Rein teatas 18 augustil, 2005, et Unreal Engine 4 oli selleks ajaks juba kaks aastat loomises olnud. Tim Sweeney, Epic Games looja, ennustas, et järgmise põlvkonna konsoolid tulevad välja aastal 2009, mis ajaks saavad loojad tööd teha protsessoritega, mil on 20 või rohkem tuuma, 80 või rohkem hardware threads ja rohkem kui teraflop arvutusvõimsust. Mootori sihtmärgiks on järgmise põlvkonna konsoolid, mis tähendab, et mängumootor ei tööta praeguse põlvkonna konsoolidel. Hiljem kinnitati, et mootor töötab ka PC peal.

Kuna fookus on suunatud järgmise põlvkonna konsoolide poole, siis peaks Unreal Engine 4 valmima 2012 ja 2018 aastate vahemikus.


Viited

  1. ↑ Anand Lal Shimpi. "Epic Demonstrates Unreal Engine 3 for the iPod Touch/iPhone 3GS" (inglise). AnandTech. Vaadatud 22. detsember 2009.a. {{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |datepublished= (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |accessdate= (juhend)
  2. ↑ "Epic demonstreeris mootor Unreal 3 webOS'il" (vene). PalmQ Online. Vaadatud 22. detsember 2009.a. {{cite web}}: eiran tundmatut parameetrit |datepublished= (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust: |accessdate= (juhend)
  3. ↑ "History of Unreal – Part 1" beyondunreal.com, unrealengine.com.
  4. ↑ "Platforms", unrealengine.com.
  5. ↑ ""Stage 3D"".
  6. ↑ Joel Johnson. ""Unreal Engine 3 Now Works in Flash. Yes, the Same Flash That's In Your Browser, Facebook"".

Lingid

Konkurentid
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Unreal_Engine&oldid=2858433"