Nullsoft Scriptable Install System

Installerimise eelne protsess, kus installeris valitakse vastavad sätted programmi paigaldamiseks

Programmi (ka. draiverid, pluginad jpm.) installeerimine ehk installatsioon on protsess, mille käigus programm pannakse kasutaja arvutisse nii, et seda oleks võimalik hiljem käivitada. Teostatakse erilise programmiga Package management system, mis esineb vastavas operatsioonisüsteemis (näiteks, RPM ja APT Linuxis või siis Windows Installer Microsoft Windows-is) või siis installer käib vastava tarkvara koosseisu. GNU-OS-ides on väga levinud GNU toolchain süsteemi ning selle analooge et kompileerida ning käivitada tarkvara vahetult enne installatsiooni.

Ülevaade

Suurem osa programme toimetatakse müügile või levitatakse kokkupressitud (pakitud, vt. Arhiveerimine) kujul. Normaalse töö jaoks on vaja nad lahti pakida ning vajalikud andmed õigesti arvutisse paigutada, arvestades arvutite iseärasusi ning kasutajasättete erinevusi. Installeerimise käigus viiakse täide erinevad testid kontrollides vastavust püstitatud nõuetega ja arvuti konfigureerub (sätestub) failide ning andmete hoidmiseks, mida on vaja programmi korrektse töö jaoks. Reeglipäraselt install sisaldab endas viiteid kõigile programmile vajaminevatele failidele, mis asuvad vastavates kohtades failisüsteemis, aga ka modifikatsiooni ning konfiguratsiooni failide loomet. Paketide haldajad kontrollivad sõltuvust, kontrollides vastavalt kas osa, mis läheb vaja programmi töö jaoks, on süsteemis juba olemas ning õnnestunud installatsiooni korral registreerides uue paketti saadavate seas. Kunas selline protsess on väga erinev iga programmi ning arvuti jaoks, siis paljud programmid (ka. Operatsioonisüsteemid) lähevad müügile koos universaalse või spetsiaalse installeriga – programmiga, mis automatiseerib suurema osa tööst, mis tehakse programmi edukaks installeerimiseks. Osa programme on kirjutatud sellisel kujul, et installeeruvad arvutisse kõigest failide kopeerimise teel vastavasse kohta, mille juures installatsiooni kui sellist ei toimu. Sellised on programmid, mis on nii nimetatud „installeerimist mittevajavad“. Selline kuju on eriti levinud Mac OS X, DOS ja Microsoft Windowsile kirjutatud programmide seas. Eksisteerivad ka operatsioonisüsteemid, mis ei nõua eelnevat installeerimist ning tänu sellele on neid võimalik jooksutada otse andmekandjalt (CD või DVD), mõjutamata teisi operatsioonisüsteeme, mis on eelnevalt kasutaja arvutisse installeeritud. Selliste operatsioonisüsteemide heaks näiteks on Knoppix või Mac OS 1-9. Samasugune termin on kasutusel ka pluginate, draiverite ning programmi failide juures, mis iseenesest ei ole programmid. Tavapäraste operatsioonide käigus, mis tehakse vastava tarkvara installeerimise käigus, luuakse või muudetakse:

Koos kasutatavaid ning mitte koos kasutatavaid programmifaile
Kaustasid (Directories)
Konfiguratsiooni failide salvestusi, mis on kasutatud ühe programmi poolt või koos.
Keskkonna muutujaid (environment variables)

Võimalikud installeerimise võimalused

Käsitsi installeerimine - Paigaldus toimub ilma installerita või arvukate kasutaja poolt käsitsi tehtud operatsioonide käigus.
„Vaikne“ installeerimine - paigaldamine, mille käigus kastajale ei näidata aknaid ega sõnumeid. „Vaikne“ installeerimine ei ole automaatse installerimise sünonüüm, kuigi on tihti kasutatud just selles tähenduses.
Automaatne installeerimine – paigaldamine, mis toimub ilma kasutaja segamiseta, välja arvatud muidugi selle käivitamise protsess. Installeerimise protsess vahest nõuab koostööd kasutajaga, kes juhib installeerimise protsessi, tehes valikuid: võttes vastu kasutajatingimusi, parameetrite ning sättete etteandmisel, paroolide sisestamisel ja nii edasi. Graafilistes keskkondades on kasutatavad ka installerid, mis võimaldavad paigaldamist vaikimisi sätete abil, nii nimetatud Install Manager, aga ka need kasutavada tavaliselt käsurea parameetreid, mis võimaldavad teha täiesti automatiseeritud paigaldamist.

Iseseisev installeerimine – paigaldamine, mis ei vaja algset protsessi käivitamist. Näiteks Vodafone Mobile Connect USB Modem, mis installeerub arvuti USB pordilt sellega ühendamisel, ilma et oleks vaja käsitsi midagi käivitada.
Kaudne installeerimine – paigaldamine, mis tehakse ilma kasutaja arvuti külge kinnitatud monitori kasutamiseta (kaasa arvatud juhud, mil arvutil täiesti puudub videoväljund). See võib olla kontrollitud installeerimine teiselt masinalt, mis on ühendatud lokaalse võrgu või mõne muu kaabli abil. Automaatne ja kaudne installeerimine on tavapärased operatsioonid, mida teevad süsteemi administraatorid.
„Puhas“ installeerimine – paigaldamine, mida tehakse vastavate faktorite puudumisel, mis võivad muutuda erinevate programmide juures. Vastavalt erinevate faktorite rohkuse tõttu, mis võivad kuidagi mõjutada programmi edukat paigaldamist, on selline tüüpiline installeerimine üpriski raske. Selle tõttu failid, mis võisid jääda pärast eelmist installeerimist ning operatsioonisüsteem ebastabiilsus võivad viia programmi ebakorektse taaspaigaldamise ja mitte töötamiseni.
Vahetu installeerimine – programmi paigaldamine, mida tehakse selle koopiast kõvaketal (nii nimetatud flat copy), aga mitte originaalselt andmekandjalt (tavaliselt CD või DVD-ketas). See on kasulik situatsioonidel, mil sihtmasin ei suuda hakkama saada optilistes seadmetes andmekandjate lugemisega, olles hõivatud ülesannete lahendamisega, mis koormavad protsessorit umbes sama palju kui näiteks programmide installeerimine.

Installeerimise programm

Installeerimise programm, installeerija (eng. Installer) – on programm, mis paigaldab tarkvara arvutisse. Mõningad installerijad on spetsiaalselt tehtud selleks, et installeerida endas sisaldavaid faile, mõningad on aga universaalsed ja töötavad lugedes tarkvara komplekti sisaldust, mis neil tuleb installeerida. Erinevused paketide juhtiva süsteemi ja installeerija vahel on järgmised:

Package Management System	Installer
Tavaliselt operatsioonisüsteemi osa	Iga toode lastakse välja oma installeerijaga
Kasutab üht andmebaasi installeerimiseks	Esitab iseenda paigaldamist
Võib kontrollida ning juhtida kõiki pakette süsteemis	Töötab ainult seotud produktiga
Üks tootja	Mitu tootjat
Paketil üks formaat	Palju paigaldaja formaate

Levinuimad installeerimise programmid

Windowsite perekond

Kõige populaarsem formaat Windows NT perekonna jaoks on installeerimise paket MSI, mis paigaldub Windows Installeri abil. Firmad, mis toodavad vahendeid installerite valmistamiseks: InstallShield (InstallShield Wizard), Macrovision (InstallAnywhere), Wise solutions, Inc., SetupBuilder. Suurem osa nendest võivad toota peale MSI paketide ka enda omi. Tasuta alternatiivid on seejuures NSIS, Clickteam Install Creator, Inno Setup, Install Simple, aga ka instrumentaalsed vahendid Microsoft-ilt (WiX).

Unix-ite perekond

Suurem osa operatsioonisüsteemide distributiive GNU, Linux ja BSD baasil omab sisseehitatud pakette juhtivat süsteemi, mille abil võib installeerida nii hädavajalikke operatsioonisüsteemikomponente kui ka välist tarkvara, isegi kui see omab endas installerit, mis muidu ei peaks arvestama sellise juhuga.

Mac OS perekond

Mac OS X kasutab kah pakette juhtivat süsteemi. Osa kommertsilisi rakendusi Mac OS X-i jaoks kasutavad eraldi installerijat nagu näiteks Installer VISE-i või Stuffit InstallerMaker-it. Rakendused, mis ei vaja süsteemi lisakomponentide installeerimist, võivad olla kergelt paigaldatud arvutisse lihtsa kopeerimise teel, tõstes üle rakenduse failid vajalikku kohta kõvaketal. Mac OS X sisaldab endas ka eraldiseisvat rakendust programmide uuendamiseks Software Update (mis on tuntud ka kestkäskluse softwareupdate all), aga see toetab ainult Apple-i poolt toodetut tarkvara.

Installeerijad ja arhivaatorid

Mõningad arhivaatorid võimaldavad kah luua installeerijaid. Mõningad operatsioonilised keskkonnad – nagu näiteks Windows NT (vaikimisi) ja Xfce 4 (kasutaja soovil), sisaldavad endas kindla programmi automaatse käivitamise funktsiooni, mis asub andmete kandjal, ning käivitub sisestades see lugeja seadmesse

Viited