Mine sisu juurde

Python (programmeerimiskeel)

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 4. juuli 2004, kell 18:33 kasutajalt Mati (arutelu | kaastöö) (algne versioon)
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Python on interpreteerivav programmeerimiskeel, mida algselt arendadi skriptikeeleks. Python võimaldab mitmesuguseid programmeerimisstiile, näiteks objektorienteeritud, protseduraalset või funktsionaalset programmeerimist. Pythonit peetakse küllalki lihtsaks keeleks ja tihtipeale soovitatakse seda tänapäeval programmeerimise õppimisel esimeseks keeleks traditsioonilise BASICu asemel. Pythonit on tihti võrreldud ka selliste keeltega, nagu Perl, Java, Ruby, Tcl ja Scheme.

Ajalugu

Python loodi 1990ndate alguses Guido van Rossumi poolt hollandi Stichting Mathematisch Centrumis (CWI). Python on keele ABC järglane. Aasta 2000 mais lõid Guido ja Pythoni arendustiim BeOpen PythonLabs firma, sama aasta oktoobris ühines firma Digital Creations tiimiga (nüüd tuntud kui Zope Corporation). 2001 aastal loodi Python Software Foundation (PSF), mittetulundusühing kes omab Pythoni autoriõigust, sponsoriks on ka Zope Corporation.

Python on oma nime saanud briti naljameeste telesarja "Monty Pythoni lendav tsirkus" järgi. Dokumentatsiooni mitmetes koodinäidetes üritatakse vältida liigset tõsidust viidetega grupi loomingule.

Kõik Pythoni avalikustatud versiooni on avatud lähtekoodiga. Enamus, kuigi mitte kõik, väljalasked on ka GPL litsentsiga ühilduvad. Pythoni interpretaatorit ja teeke levitatakse tasuta.

Tehniline info

Python on dünaamiliste andmetüüpidega programmeerimiskeel, seega programmeerijal ei ole tarvis määratleda muutujate tüüpe. See võib olla tihtipeale arusaamatu ja tülikas kogenud C ja C++ programmeerijatele ning ka vigade allikas, kui programmeerija ei tee kindlaks muutujate tüüpi enne nende kasutamist.

Python-koodi interpreteerimine ja optimiseerimine võivad olla mõnikord aeglased protsessid. Selle kohapealt sarnaneb Python üsnagi palju Javale, kuna ka Python'i programmid kompileeritakse enamasti baitkoodiks. Siiski on Pythoni programmid masinkoodi kompileeritud programmidest (C, C++) alati aeglasemad, isegi mitu korda. Samas, tänapäeva arvutite kiiruse juures pole seda vahet tihti märgatagi.

Võrdlus teiste keeltega

Pythoni kasutamine erineb teistest keeltest arendamise kiiruse poolest; samas on olemas ka kõik vahendid objektorienteeritud programmeerimise teostamiseks. Python on hea keel prototüüpimiseks - tihtipeale luuakse mingi arvutiprogrammi ideeline kavand selles keeles, ning testides idee toimimist, kirjutatakse programm uuesti mõnes kiiremas kõrgkeeles, nt C++, või realiseeritakse ainult aeglasemad programmi osad C-s või C++-s.

Vaata ka:

Välislingid:

Vajab täiendamist - näited jm.