Visual Basic 2005
![]() | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |
![]() | See artikkel vajab toimetamist. |
Visual Basic 2005 | |
---|---|
Arendaja: | Microsoft |
Keele perekond: | BASIC |
Klassifikatsioon: | Objektile orjenteeritud keel |
Litsents: | Vabavara |
Platworm(id): | Windows |
Nõuded: | W2k, XP+SP 2, XP Pro
x64, Server™ 2003; x64; R2 ja Vista™ Pentium 3 600 mhz 2 Gb vaba ruumi 192 MB ram 1024x768+ displei millel on vähemalt 256 colors Klaviatuur või hiir või mõni muu suunamis seade |
Veebileheküljed | |
Ametlik kodulehekülg: | Visual Basic 2005 |
Visual Basic 2005 on tänapäeval üks kõige produktiivsema tööriistu loomaks tormakalt laiatarbega tarkvara Windowsile, Interneti, Mobiilile ja Kontoritarkvara rakendustele mis on ehitatud .Net Framework'ile.
Visual Basic 2005'te on kokku arendatud üle 13. aasta, konstrueeritud keelon lihtsasti arusaadav ja samas sisaldab võimalust väljuda kõrgkeele piiridest ja laskuda süsteemipõhisesse programmeerimisse. Oma eelkäijatest erineb ta märgatavalt, kuid siiski on tegemist Basic perekonda kuuluva keelega. Paljud muutused sai tehtud just nimelt selleks, et arendada keel võimsamaks, olles konseptsioonilt samasugune kui tema eelkäijad. Paljud funktsioonid ja makrod sai uuendatud või hoopis lisatud. Saades üheks kõige võimsamaks objektile orjenteeritud keeleks tuli tal minetada aga palju keelega kaasaskäivaid halbu hajumusi võimaldavaid koodikirjutamisviise. Koodiehitajaga on kaasas palju programme mis teevad programmeerimise lihtsaks nagu näiteks - InteligentneTunne (IntelliSense), KoodiPank (Code Snippets) ja AutoParandaja (AutoCorrect) ja samas võimalus parandad koodi selle täitmise ajal ilma koodi peatamata. Visual Basicu keel on loodud igale inimesele loetavaks ja arusaadav ka igale võhik programeerijale. Kõik see on ehitatud .NET Framework'ile ja peaks töötama samalaadselt olles kirjutatuna mõnes teises .NET keeles, nagu Visual C#, Visual J# või Visual C++. Visual Studio on pakett .net programmeerimis keeltest, kuhu kuuulub ka Visual Basic 2005.
Keelest
Ajalugu
Visual Basic 6.0
Siiani üks kõige laialtkasutatvamaid programmeerimiskeeli. Aastaid oli see keel Basic keeltest kõige arenenum, selle aja jooksul suutis ta endale leida palju programmeerijaid, mille tole on ta endale kogunud vaieldamatult ühe suurima koodipanga. Tegemist on keelega mis on internetis väga hästi dokumenteeritud, ning väidetavalt on võimalik see iseseisvalt ära õppida.
Kuigi selle väljalase oli ligi kümnend tagasi ja VB 6.0'l pole sisse ehitatud palju vidinaid, mis tänapäeval levinud on, eksisteerib fenomenaalne nähtus - "Aga vanamoodi saab ka!", ehk vanale kalale saab ka uusi nippe ära õpetada.
Microsoft on näinud vaeva, meelitamaks kasutajaid oma uutele toodetele, möödunud on ~3 aastat ja alles nüüd on hakkanud paljud VB 6.0'lt üle minema VB 2005'ele.
Nn: fenomeni põhjuseid on mitu:
*Tegemist on viimase Visual Basic'u versiooniga kus pole vaja muutujaid deklareerida *Koodi saab kirjutada kiiresti, eriti kui on tegemist visuaal programmeerija ja on vaja pärast iga väikest muudatust näha kuidas asi toimib
Väited ja võrdlus VB 2005'ega
VB 6.0 VB 2005
Dim väärtus As Double = 1 Sub Main() MsgBox("Selle arvu fakoriaal on " & faktoriaal(Val(InputBox("Sisesta faktoriaali alus."))) & "") End Sub Function faktoriaal(ByVal a) As Double If a > 1 Then faktoriaal(a - 1) : väärtus = väärtus * a : faktoriaal = väärtus End Function
Välislingid
Visual Basic .NET 2003
Välislingid
Süntaks
BASIC paistab silma väga lihtsa ja kergesti omandatava süntaksi poolest, mis on teinud temast väga populaarse keele algajate programmeerijate seas.
- Suur- ja väiketähti ei eristata.
- Lause lõpetab reavahetus.
- Mitmerealised kommentaarid puuduvad.
- Üherealised kommentaarid algavad kas ülakomaga (') või sõnaga REM (remark).
- Muutujate deklareerimine on nüüdsest kohustuslik.
- Intepreeritava progarammi andmetele pääseb ligi käsuga "My"
- Aktiivse vormi poole saab pöörduda käsuga "Me"
- Nüüdsest saab deklareeritavale ka koheselt väärtuse anda
- Nüüdsest on võimalik Javale iseloomulik kiirarvutamine "x=x+1"="x+=1"
- Nüüdsest on võimalik puhvermälule otse ligi pääseda My.Computer.Clipboard Objekti kaudu
- Nüüdsest on võimalik pääseda otse ligi arvuti resurssidele My.Resources Objekti kaudu
- Nüüdsest on võimalik defineerida oma operaatoreid ehk on võimalik operaatorite ad-hoc polümorphism
Kommentaarid
Klassikalised BASIC'u kommentaarid kirjutatakse käsu "Rem" taha. "Rem"'i asemel võib ka kasutada lühemalt "'" märki.
rem Selle koodiga leitakse 2 astme integraale 'Kood kirjutati 22.septembril 1985
Kommentaarid pole vajalikud, kuid teevad koodi lugemise ja mõistmise selgemaks.
Operaatorid
Visual Basic 2005'le on sisse ehitatud palju operaatoreid millega saame andmeid mõjutada. Operaator täidab funktsiooni ühel või mitmel alusel operantide vahel. Näiteks me liidame kaks arvväärtusmuutujat operaatoriga "+" ja salvestame saadud väärtuse operaatoriga "=" kolmandasse muutujasse järnevalt: üldarv x + üldarv y = üldarv z. Kahte muutujat (x, y) kutsutakse operantideks. VB 2005 on palju erinevaid tüüpe operante ja järgnevalt on nad kirja pandud oma funktsioonitähtsuselt.
Arithmeetilised Operaatorid
Arithmeetilisi operaatoreid kasutatakse arithmeetikalistes ülesannetes mille arvutatakse numbrilisi väärtuseid. Allpool asetsev tabel iseloomustab neid:
Operaator |
Kasutamine |
^ | Astendamine |
- | Negativiseerimine |
* | Korrutamine |
/ | Jagamine |
\ | Jagatise täisosa eraldamine |
Mod | Jagatise jäägi eraldamine |
+ | Liitmine |
- | Lahutamine |
Näide
See näide iseloomustab kuidas tuleb andmeid sidurdada ja andmeid väärtustada.
Sub Main() Const pi As Double = Math.PI Dim a As String = "Konstanti Pi ligikaudne väärtus on " Dim b As String = ", millest täisosa on " Dim c As String = ", millest murdosa on " Dim täisosa As Integer = pi Dim murdosa As Double = pi Mod 1 Dim Teade As String = a & pi & b & täisosa & c & murdosa & "." Console.WriteLine(Teade) Console.Read() End Sub
NB: Konsooli ilmuks teade:
"Konstanti Pi ligikaudne väärtus on 3,14159265358979, millest täisosa on 3, millest murdosa on 0,14159265358979."
Aheldamis Operaatorid ehk Sidurdajad
Aheldamis Operaatorid ühendavad stringid üheks stringiks.
Operaator |
Kasutamine |
& | Stringi sidurdaja |
+ | Stringi sidurdaja |
Näide
See näide näitab kuidas on võimalik stringe ja arve omavahel sidurdada
Sub Main() Dim a As String = "Eile olin ma " Dim b As String = ", aga täna olen ma " Dim c As Integer = 18 Dim Teade As String = a & c & b & c + 1 & "." Console.WriteLine(Teade) Console.Read() End Sub
'NB: Konsooli tuleb teade:
"Eile olin ma 18, aga täna olen ma 19."
Võrde Operaatorid
Võrde operaatorite abil võrreldakse võrratuse operante ja tagastatakse loogiline väärtus mis võib olla ka tõene või väär. Seda sümboliseerib tabel allpool:
Operaator |
Kasutamine |
= | Võrdväärsus (mitte vähem ega rohkem) |
<> | Ebavõrdsus (vähem kui või rohkem kui) |
< | vähem kui |
> | rohkem kui |
<= | vähem kui või võrdväärne |
>= | rohkem kui või võrdväärne |
Loogikalised/Biti Operaatorid
Loogikalised operaatorid võrdlevad kahendväärtuseid ja tagastavad kahendväättuse(tõene/väär). Lühidalt loogikalised operaatorid on väärtusedhoidjad, mis võivad tagastada sündmuse/tehte kohta tema loogilise tehte väärtuse kas tõene vüi väär. Järgnev tabel iseloomustab neid:
Operaator |
Kasutamine |
Not | Negativiseerimine [ Mitte ] |
And | Konjuktsioon (sidesõna) [ Ja ] |
AndAlso | Konjuktsioon (sidesõna) [ JaVeel ] |
Or | Disjunktsioon (katkendlikkus) [ Või ] |
OrElse | Disjunktsioon (katkendlikkus) [ VõiVeel ] |
XOr | Disjunktsioon (katkendlikkus) [ XVeel] |
Andmetüübid
Andmetüüp |
Suurus Baitides | Kirjeldus | Tüüp |
Byte | 1 | 8-bitine täisarv | System.byte |
Char | 2 | 16-bitised Unicode'i sümbolid | System.char |
Integer | 4 | 32-bitine täisarv | System.Int32 |
Double | 8 | 64-bit liikuva komakohaga muutuja | System.Double |
Long | 8 | 64-bitine täisarv | System.Int64 |
Short | 2 | 16-bitine täisarv | System.Int16 |
Single | 4 | 32-bitine liikuva komakohaga muutuja | System.Single |
String | Muutuv | mittenumbriline tüüp / sümbolirida | System.String |
Date | 8 | ajaväärtus | System.Date |
Boolean | 2 | mittenumbriline tüüp / tõene või väär | System.Boolean |
Object | 4 | mittenumbriline tüüb / objekt | System.Object |
Decimal | 16 | 128-bitine liikuva komakohaga muutuja | System.Demical |
Mitte sisseehitatud tüüp | |||
IntPtr | platvormist olenev | Integer mille suurus sõltub protsessori bitisüsteemist millel ta asetseb, seega on ta kas 32- või 64-bitine | System.IntPtr |
NB: Liikuva komakohaga muutuja on tuntud ka kui ujuvkomakohaga muutuja.
Näidised
a) konsooliga
''vanasti'' sub main() print "Tervist Maailm!" end sub ''nüüd'' sub main() Console.WriteLine("Tervist Maailm!") Console.Read() end sub ''sama c's'' #include <stdio.h> int main(void) { printf("Tervist Maailm!\n"); return 0; } NB:Võrdlus on toodud näitamaks, kuidas BASIC arenedes läheneb C'le.
b) vormil, käivitatuna nupule plõksides
''vanasti'' private sub nupp_click() msgbox "Tervist Maailm!" end sub ''nüüd'' Private Sub Tervitus(ByVal sender As System.Object, ByVal e As System.EventArgs) Handles nupp.Click '1) MessageBox.Show("Tervist Maailm!") '2) MsgBox "Tervist Maailm!" '3) Dim Teade = MsgBox("Tervist Maailm") End Sub