Mine sisu juurde

Apache HTTP Server

Allikas: Vikipeedia
Redaktsioon seisuga 1. märts 2010, kell 14:13 kasutajalt Kyng (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: '{{Tarkvara | nimi = Apache HTTP Server | logo = pilt:ASF-logo.svg | autor = Robert McCool | arendaja ...')
(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)
Apache HTTP Server
Autor Robert McCool
Arendaja Apache Software Foundation
Esmaväljalase 1995[1]
Viimane väljalase 2.2.14 / 05.10.2009
Kirjutatud keeles C
Platvorm Mitmeplatvormne
Keeled Inglise keel
Arenduse staatus Aktiivne
Suunitlus Veebiserver
Litsents Apache Litsents 2.0
Veebisait http://httpd.apache.org

Apache HTTP Server ehk lihtsalt Apache on veebiserver, mis on mänginud olulist rolli Veebi (World Wide Web) arengus. Aastal 2009 sai sellest esimene veebiserver, mis suutis ületada 100 miljoni veebilehe verstaposti.[2] Apache oli esimene elujõuline konkurent Netscape Communications Corporation'i veebiserverile (praeguse nimega Sun Java System Web Server) ning on arvestatavaks konkurendiks teistele UNIXi põhistele veebiserveritele funktsionaalsuse ja jõudluse poolest. Enamik Apache veebiservereid on paigaldatud masinatele, mille operatsioonisüsteem on Linux.

Apache Software Foundationi egiidi all tegeleb Apache arendamise ja hooldamisega avatud tarkvaraarendajate kommuun. Serverit toetab suur hulk operatsioonisüsteeme: UNIX, GNU, FreeBSD, Linux, Solaris, Novell NetWare, Mac OS X, Microsoft Windows, OS/2, TPF ja eComStation. Apache kasutab Apache Litsentsi ja seda loetakse avatud lähtekoodiga tarkvaraks.

Alates 1996. aasta aprillist on Apace kõige populaarsem HTTP server veebis. Alates 2009. aasta septembrist kasutab Apache serverit 54,48% kõigist veebilehtedest ja 66% miljonist kõige tihedama liiklusega veebilehest.[3]

Ajalugu ja nimi

Apache serveri esimese versiooni loojaks oli Robert McCool, kes oli tihedalt seotud NCSA veebiserveri arendamisega. Kui McCool 1994. aasta keskel projektist lahkus, siis jäi HTTP arendus toppama ja mitmed parandused sellele ringlesid e-kirjade kaudu. Parandusi levitasid lisaks McCool'ile Brian Behlendorf, Roy Fielding, Rob Hartill, David Robinson, Cliff Skolnick, Randy Terbush, Robert S. Thau, Andrew Wilson, Eric Hagberg, Frank Peters ja Nicolas Pioch, kes moodustasid algse "Apache grupi".

Nime kohta on mitmeid selgitusi. Apache Fondi väitel valiti nimi austusest Ameerika indiaanlaste hõimu, Apatšide vastu, kes olid tuntud vastupidavate ja osavate sõjameestena.[4]

Samas väitis originaalne KKK Apache kodulehel aastatel 1996-2001, et NCSA serveri parandustega kombineerimise tulemus oli "lapitud server" (inglise keeles a patchy server).[5][6]

Esimest selgitust kinnitas Brian Behlendorf 2000. aastal ühel Apache konverentsil.[7]. Tema sõnul oli nimi vihjeks, et "Vange mitte võtta. Olge natuke agressiivsed ja andke tappa".[8]. Behlendorf läks oma sõnadega vastuollu, öeldes 2007. aastal ühes intervius, et "Apache server ei ole nimetatud Geronimo hõimu auks" vaid kuna saadeti nii plaju parandusi "kutsus grupp seda 'lapitud veebiserveriks'"(inglise k. a patchy Web server).[9]. Mõlemad selgitused on tõenäoliselt sobivad, kuigi sõnade mängul põhinevat selgitust ei soosita.[10]

Apache serveri teise versiooni lähtekood on võrreldes Apache 1.x-ga oluliselt ümber kirjutatud. Uue koodi kirjutamisel peeti silmas modulaarsuse suurendamist ja portatiivsuse arendamist (Apache Portable Runtime). Apache 2.x tuumal on olulisi eeliseid Apache 1.x-i ees: UNIXi hargtöötlus, parem tugi mitte-UNIXi platvormidele (näiteks Microsoft Windows), uus Apache rakendusliides ja IPv6 tugi.[11] Esimene Apache 2 alfa-väljalase oli 2000. aasta märtsis, esimene stabiilne versioon muutus kättesaadavaks 6. aprillil 2002. aastal.[12]

Versioon 2.2 tõi endaga kaasa veel paindlikuma autoriseerimise rakendusliidese. Parandatud on ka proksi ja puhvri mooduleid.[13]

Omadused

Apache toetab mitmeid võimalusi, millest paljud realiseeruvad kompileeritud moodulitena, mis laiendavad tuuma funktsioone. Võimalused varieeruvad serveri välisete programmeerimiskeelte lubamisest kuni erinevate autentimisskeemide lubamiseni. Levinumad toetatud keeled on Perl, Python, Tcl ja PHP. Populaarsed autentmismoodulid on mod_access, mod_auth, mod_digest ja mod_auth_digest, mod_digest-i järglane. DBMS-i põhine autentimise andmebaas on toetatud. Muudest omadustest võib välja tuua SSL-i ja TSL-i toe (mod_ssl), proksi mooduli (mod_proxy), URL-i ümberkirjutamise (mod_rewrite) toe, seadistatavad logifailid(mod_log_config) ja filtreerimise (mod_include ja mod_ext_filter) tugi. Veateateid on võimalik seadistada ja Apache serverit toetavad mitmed graafilised kasutajaliidesed (GUI).

Virtuaalhostimine võimaldab ühel Apache installatsioonil teenindada mitut erinevat veebilehte.

Kasutamine

Apachet kasutatakse peamiselt staatiliste ja dünaamiliste veebilehtede haldamiseks veebis. Mitmed veebirakendused eeldavad Apache poolt pakutava keskonna ja funktsioonide olemasolu.

Apachet levitatakse osana mitmetest firmaomasest tarkvarast. Näiteks kuulub Apache Oracle Andmebaasi ja IBM WebSphere rakenduste serveri juurde. Apache on integreeritud Mac OS X'i sisseehitatud veebiserverina ja selle WebObjects rakenduste serveri toetamiseks. Mõnevõrra toetavad seda ka Boreland'i arendustööriistad Kylix ja Delphi. Apache on osa mitmetest Linuxi distributsioonidest ja tuleb kaasa koos Novell Netware 6.5-ga, kus on vaikimisi veebiserveriks.

Apachet kasutatakse erinevateks ülesanneteks, kui materjale on vaja jagada ohutult ja usaldusväärselt. Näiteks failide jagamiseks oma arvutist üle interneti. Kasutaja, kes on paigaldanud Apache serveri oma personaalarvutisse võib jagatavad dokumendid Apache juurkausta paigaldada ja neid jagada.

Programmeerijad kasutavad tihti Apache serverit veebirakenduste testimiseks kohalikus võrgus.

Apache peamised konkurendid on Microsofti Internet Information Services (IIS), Sun Microsystems'i Sun Java System Web Server ja Zeus Web Server.

Jõudlus

Apache arendamisel peetakse silmas tasakaalu paindlikuse, porditavuse ja jõudluse vahel. Seetõttu pole Apache loodud olema kõige kiirem server, kuid on võrreldav suure jõudluse peale orienteeritud serveritega. Apache server ei ole orienteeritud ühe ülessande täitmiseks, vaid võimaldab moodulite abil iga konkreetset serverit vastavalt vajadusele konfigureerida.

Litsents

Tarkvaralitsents, mille alusel Apache Fondi tarkvara levitatakse, on tähtis osa Apache serveri ajaloost ja tänapäevast avatud lähtekoodiga tarkvara kommuunis. Apache Litsents võimaldab nii avatud kui suletud lähtekoodiga versioonide tarkvara levitamist.

Vaba Tarkvara fond ei loe Apache Litsentsi ühilduvaks GPL litsentsi teise versiooniga, mis tähendab seda, et Apache Litsentsi alla käivat tarkvara ei või integreerida tarkvarasse, mida levitatakse GPL litsentsi alusel.

GPL litsentsi kolmas versioon sisaldab sätet (lõik 7e), mis lubab ühilduvust litsentsidega, mis sisaldavad patentidega piiraatud klausleid, nende hulgas ka Apache Litsents.

Nimi Apache on registreeritud kaubamärk ja seda võib kasutada ainult valdaja loal.[14]

Viited

  1. ↑ "About the Apache HTTP Server Project" (Inglise k.). Vaadatud 10.11.2009.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  2. ↑ "ebruary 2009 Web Server Survey". Netcraft (Inglise k.). Vaadatud 10.11.2009.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  3. ↑ "September 2009 Web Server Survey". Netcraft (Inglise k.). Vaadatud 11.11.2009.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  4. ↑ [url=http://www.apache.org/foundation/faq.html#name "Frequently Asked Questions"] (Inglise k.). The Apache Software Foundation. Vaadatud 11.11.2009. {{netiviide}}: kontrolli parameetri |URL= väärtust (juhend); puuduv püstkriips kohas: |URL= (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  5. ↑ "Information on the Apache HTTP Server Project" (Inglise k.). 28. oktoober 1996. Vaadatud 25.02.2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  6. ↑ "Information on the Apache HTTP Server Project" (Inglise k.). 3. august 2001. Vaadatud 25.02.2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  7. ↑ Rich Bowen (12.05.2001). "A Patchy Server and the FAQ". Mailing list archives (Inglise Keel). Vaadatud 01.03.2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  8. ↑ "Apache Power". LINUX MAGAZINE (Inglise keel). Aprill 2000. Vaadatud 01.03.2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  9. ↑ Charles Babcock (13.01.2007). "High Five: Meet Brian Behlendorf, CTO of CollabNet". InformationWeek (Inglise keel). CMP Media. Vaadatud 01.03.2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  10. ↑ Joshua Slive (12.05.2001). "A Patchy Server and the FAQ" (Inglise k.). {{netiviide}}: eiran tundmatut parameetrit |Online=, kasuta parameetrit (|online=) (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  11. ↑ "Apache HTTP Server Documentation: Overview of new features in Apache 2.0" (Inglise k.). The Apache Software Foundation. 2007. {{netiviide}}: eiran tundmatut parameetrit |Online=, kasuta parameetrit (|online=) (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  12. ↑ "Apache 2 Release" (Inglise k.). Apache Week. 06.04.2002. {{netiviide}}: eiran tundmatut parameetrit |Online=, kasuta parameetrit (|online=) (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  13. ↑ "Overview of new features in Apache 2.2" (Inglise k.). The Apache Software Foundation. 2007. {{netiviide}}: eiran tundmatut parameetrit |Online=, kasuta parameetrit (|online=) (juhend)CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
  14. ↑ "Apache License and Distribution FAQ" (Inglise k.). The Apache Software Foundation. 2007. Vaadatud 25.02.2010.{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Apache_HTTP_Server&oldid=1909919"